V\u00e4rske uuring n\u00e4itab, et iga neljas keskealine Eesti mees on rasvunud ja Eesti meeste oodatav eluiga on v\u00f5rreldes naistega peaaegu \u00fcheksa aastat l\u00fchem. V\u00e4rske terviseuuring n\u00e4itab, et kuigi 60% meestest vanuses 40-49 hindab oma tervist v\u00e4hemalt heaks, on vaid 28% neist normaalkaalus. Verer\u00f5hk on k\u00f5rge enam kui pooltel meestest.<\/p>\n
<\/p>\n
Meeste tervise kohta tehtud uuring sai alguse kodanikualgatuse korras l\u00e4bi viidud kampaaniast \u201ePikema s\u00f5pruse p\u00e4ev\u201c, mille eesm\u00e4rk oli panna mehi rohkem hoolima iseenda ja s\u00f5prade tervisest. Kliiniline uuring koos ankeetk\u00fcsitlusega viidi l\u00e4bi aastatel 2019\u20132020 \u00fcle 3000 mehe seas, kes olid vanuses 40\u201349 eluaastat.<\/p>\n
Tulemused n\u00e4itasid, et mehed kasutavad kuni 50. eluaastani tervishoiuteenuseid oluliselt v\u00e4hem kui naised ning j\u00f5uavad seega meditsiinis\u00fcsteemi juba raskete ja kallist ravi vajavate v\u00e4ljakujunenud haigustega. Tervisekassa juhatuse esimehe Rain Laane<\/strong> s\u00f5nul on oluline, et ka mehed \u00f5piksid oma tervise eest ennetavalt hoolt kandma. \u201eAjad, mil arvati, et mees peab ise oma muredega hakkama saama, peaksid ammu m\u00f6\u00f6das olema. P\u00f5hjamaades on naiste ja meeste oodatava eluea vahe meist kuus aastat l\u00fchem. Enda tervise hoidmine ja vajadusel tervishoiut\u00f6\u00f6tajatega konsulteerimine peaks ka meil olema isikliku h\u00fcgieeni osa,\u201c m\u00e4rkis Laane.<\/p>\n Kliinilise uuringu j\u00e4rgi on iga neljas Eestis elav mees rasvunud ning ligi pooled \u00fclekaalulised. Veerand uuringus osalenuist olid normaalkaalus. Rasvunud meeste osakaal suurenes koos vanusega ja see oli seotud peaaegu k\u00f5ikide kehvade tervisen\u00e4itajatega. Neil oli k\u00f5rgem verer\u00f5hk, madalam testosterooni tase ning kehvemad maksa- ja vaimse tervise n\u00e4itajad. Samuti tarvitasid nad sagedamini valuvaigisteid ja neil oli enam erektsioonih\u00e4ireid.<\/p>\n Vaata ka:<\/p>\n Uuringu \u00fche eestvedaja, Tartu \u00dclikooli Kliinikumi meestearst dr Margus Punab<\/strong>i, s\u00f5nul avab liigne kehakaal ukse paljudele teistele haigustele, mist\u00f5ttu on oluline see kontrolli all hoida. \u201eKehamassiindeks v\u00f5iks \u00fcle 40-aastastel meestel olla alla 27 ning silm tuleks peal hoida ka v\u00f6\u00f6\u00fcmberm\u00f5\u00f5dul, kuna v\u00f6\u00f6piirkonda ladestunud rasv on tervisele k\u00f5ige negatiivsema m\u00f5juga,\u201c selgitas dr Punab.<\/p>\n Verer\u00f5hk oli k\u00f5rge veidi enam kui pooltel meestest. Neist v\u00e4hem kui pool v\u00e4itis, et arst on neil k\u00f5rget verer\u00f5hku ka diagnoosinud, mis viitab sellele, et v\u00e4hemalt pooled mehed pole oma k\u00f5rgest verer\u00f5hust teadlikud. Dr Punabi s\u00f5nul on k\u00f5rge verer\u00f5hk \u201evaikne tapja\u201c, kuna sageli ei kaasne sellega tajutavaid vaevuseid. \u201eK\u00f5rge verer\u00f5hk kahjustab veresooni ning on peamiseks s\u00fcdameinfarkti, s\u00fcdame- ja neerupuudulikkuse ning\u00a0 ajuinsuldi p\u00f5hjustajaks,\u201c m\u00e4rkis ta.<\/p>\n Normist k\u00f5rgem kolesteroolitase oli ligi kolmveerandil meestest ja kehvad maksan\u00e4itajad igal kuuendal mehel.<\/p>\n Kliiniliselt olulise depressiooni s\u00fcmptomeid esines 4% vastanutel. Probleemidest, mis v\u00f5ivad olla seotud vaimse tervisega, esinesid sagedamini uneprobleemid ja s\u00f6\u00f6giisu suurenemine. M\u00f5lemat t\u00f5i esile ligikaudu iga k\u00fcmnes mees.<\/p>\n\n