![\"Tee](\"https:\/\/www.spordihai.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/tee_sporti.jpg\" "\\"Tee")
<\/p>\n<\/p>\n
Paraja koormusega treening tugevdab s\u00fcdamelihast, t\u00f5stab kogu organismi toonust ja aeglustab pulssi. Kellel on aeglasem pulss, p\u00fcsib kauem eluj\u00f5uline.<\/p>\n
S\u00fcdametuksete ehk pulsi j\u00e4lgimine on k\u00f5ige lihtsam ja k\u00e4ttesaadavam viis \u00fcldise tervise j\u00e4lgimiseks.<\/p>\n
Kolmveerand tundi tempokat liikumist paar-kolm korda n\u00e4dalas v\u00e4hendab pulsisagedust. Treenimise ajal k\u00fcll pulss kiireneb, kuid selle baasr\u00fctm aeglustub. H\u00e4sti treenitud inimese s\u00fcda suudab t\u00f5rgeteta t\u00f6\u00f6tada erinevate koormuste puhul ning kiiresti taas baasr\u00fctm tagasi saada. Niisugune inimene on terve, tugev ja p\u00fcsib kaua eluj\u00f5uline.<\/p>\n
Lastel on suhteliselt kiire pulss, see stabiliseerub teismeliseeas. Millise r\u00fctmiga s\u00fcda edasi t\u00f6\u00f6tama hakkab, oleneb paljus treenitusest. Erineva koormusega harjunud h\u00e4sti treenitud s\u00fcda teeb 40\u201345 l\u00f6\u00f6ki minutis, keskmise treenitusega aga 70 l\u00f6\u00f6gi \u00fcmber.<\/p>\n
Pulsil\u00f6\u00f6kide ja tervise seost uuriti juba vanas Roomas. N\u00fc\u00fcd on see viimasel 3\u20134 aastal taas terviseteadlaste huviorbiiti t\u00f5usnud. On kindlaks tehtud, et vaatamata ligi neljak\u00fcmnekordsele erinevusele eluea pikkuses l\u00f6\u00f6b k\u00f5ikide imetajate s\u00fcda s\u00fcnnist surmani \u00fcks miljard korda. Inimese eluiga on 2,6 miljardit s\u00fcdametukset. Seega: mida aeglasem on pulss, seda pikem elu. Sama on ka loomadel. N\u00e4iteks merikilpkonna s\u00fcda l\u00f6\u00f6b 6, laborirotil aga 250 korda minutis. Merikilpkonn elab keskmiselt 177, laborirott 5 aastat, s\u00fcdametukseid on neil aga elu jooksul peaaegu samapalju.<\/p>\n
Selle lahtiseletamiseks on teadus v\u00e4lja pakkunud mitu teooriat. \u00dcheks p\u00f5hjuseks peetakse igale elusolendile s\u00fcndides kaasa antud kindlat energiakogust, mis on vajalik t\u00e4pse arvu s\u00fcdamel\u00f6\u00f6kide tegemiseks: mida kiiremini need l\u00f6\u00f6gid tehakse, seda kiiremini kulub ka energia.<\/p>\n
Kas see m\u00fcstilisena n\u00e4iv t\u00f5demus ka k\u00f5ikide tervete inimeste puhul kehtib, pole veel uuritud. Kuid s\u00fcdamepuudulikkuse all kannatavate patsientide s\u00fcda teeb minuti jooksul m\u00e4rksa enam tukseid kui tervetel ja karastatud inimestel. Paljude haiguste puhul, eriti palavikuga, hakkab s\u00fcda kiiremini tuksuma. Haige inimese s\u00fcda peab piisava koguse organismile vajalike ainete verega laialikandmiseks kiiremini t\u00f6\u00f6tama.<\/p>\n
S\u00fcdame- ja veresoonkonnahaiguste puhul on t\u00e4heldatud, et patsientide pulss on v\u00e4ga kiire. \u00dchesuguse s\u00fcdamekahjustusega ja enam-v\u00e4hem \u00fchevanuseid patsiente uurides on selgunud, et mida korrap\u00e4rasemalt ja loomulikumas tempos s\u00fcda l\u00f6\u00f6b, seda t\u00f5en\u00e4olisemalt pikem on selle inimese eluiga v\u00f5rreldes kiirepulsiliste patsientidega. Kriitiline piir on 90 l\u00f6\u00f6ki minutis, sellest aeglasema pulsiga inimestel j\u00e4tkub eluaastaid rohkem kui kiirema pulsiga inimestel.<\/p>\n
\u00dche teooria alusel oletatakse, et eluea pikkus oleneb energiaaine kogusest, mida s\u00fcda ise toodab ja mis on vajalik tema kokkut\u00f5mbumiseks. S\u00fcda toodab seda igas \u00f6\u00f6p\u00e4evas ligi 35 kilo. Kui pulsil\u00f6\u00f6ke 10 v\u00f5rra minuti kohta v\u00e4hendada, peab s\u00fcda tootma 5 kilo v\u00e4hem ainet. Energiatootmine kulutab mootorit, vaatamata sellele, et tekkiv energia just sedasama mootorit t\u00f6\u00f6korras hoiab. Mida aeglasemalt saab s\u00fcda t\u00f6\u00f6tada, seda v\u00e4hem l\u00e4heb vaja energiat ning seda v\u00e4hem kulub sisemine mootor seda tootes.<\/p>\n
Maksimaalse pulsisageduse saab m\u00e4\u00e4rata valemi j\u00e4rgi: 220 \u2013 vanus.<\/strong><\/span><\/p>\n N\u00e4iteks 30aastase inimese arvutuslik maksimaalne pulsisagedus on 220 \u2013 30 = 190 s\u00fcdamel\u00f6\u00f6ki minutis.<\/p>\n Kuna s\u00fcdame treenitus ja tervislik seisund on igal inimesel erinev, tuleks kindlaks m\u00e4\u00e4rata ka oma tegelik maksimaalne pulsisagedus, mille saab k\u00f5ige t\u00e4psemalt v\u00e4lja selgitada spetsialisti kontrolli all tehtud testiga. Ise saab seda m\u00e4\u00e4rata pulsim\u00f5\u00f5turi abil.<\/p>\n Mida treenitum on inimene ja mida tugevam on s\u00fcda, seda rohkem jaksab see iga l\u00f6\u00f6giga organismi verega varustada ning peab seejuures tunduvalt v\u00e4hem t\u00f6\u00f6d tegema. Treenimise juures on oluline arvestada oma s\u00fcdame suutlikkusega. Selle jaoks tuleb kindlaks teha maksimaalne pulsisagedus.<\/p>\n S\u00fcdamelihast tugevdab pikemaaegne tempokas liikumine, mis hoiab s\u00fcdamel\u00f6\u00f6gid tasemel 60\u201370% maksimumpulsist. Selleks sobib suusatamine, tempokas k\u00f5nd, rattas\u00f5it ja ujumine. Kui pulsim\u00f5\u00f5turit pole, on k\u00f5ige lihtsam viis treeningukoormuse hoidmiseks j\u00e4lgida hingamist. Kui tekib kerge hingeldus, mis v\u00f5imaldab r\u00e4\u00e4kida v\u00f5i laulda, on koormus paras. Vaid sellise koormusega peaksid treenima diabeetikud ja k\u00f5rge verer\u00f5huga inimesed \u2013 nemad ei tohiks pulssi kiiremaks ajada. Vajaduse korral v\u00f5iksid nad koormust suurendada treenimise aega pikendades.<\/p>\n \u00dcks kord n\u00e4dalas 30\u201345 minutit treenida on ikkagi parem kui mitte midagi. Kaks korda n\u00e4dalas aitab p\u00fcsida vormis ning kolm korda n\u00e4dalas aitab vastupidavust parandada. Neli korda n\u00e4dalas aitab tunduvalt t\u00f5husamat f\u00fc\u00fcsilist vormi saavutada.<\/p>\n Juba treenitud s\u00fcdame koormust saab kasvatada, kui treeningu k\u00e4igus kiirendada 20\u201325 minuti jooksul s\u00fcdamel\u00f6\u00f6ke 70\u201380%ni maksimumpulsist, v\u00e4ga hea treenituse korral koormata s\u00fcdant paari minuti jooksul koguni ka 80\u201395% l\u00f6\u00f6kidega maksimumpulsist. Mida paremas vormis on s\u00fcda, seda kiiremini taastub p\u00e4rast koormamist tema tavap\u00e4rane r\u00fctm ja seda rahulikum on puhkeoleku pulss.<\/p>\n Kui treenida koormusega, mis on 60% maksimumist, ning see ei aja higistama ega teki kerget hingeldust, on aeg treeningutempot t\u00f5sta. Iga kord v\u00f5ib pingutada natukene rohkem, kuid mitte mingil juhul ei tohi \u00fcle pingutada. \u00dcletreenitusele viitavad v\u00e4ga tugev hingeldamine, halb enesetunne, valutavad lihased ja taastumatu pulss. Tavap\u00e4rase tegevusega kaasnev s\u00fcdamer\u00fctm on umbes 90 l\u00f6\u00f6ki minutis. Rahuolekus peaks see olema 60\u201370 ringis. Liiga kiire pulss sellel ajal viitab \u00fclekoormatusele v\u00f5i p\u00f5letikele organismis.<\/p>\n S\u00fcdame r\u00fctmi muutumist treenimise k\u00e4igus on mugav j\u00e4lgida pulsim\u00f5\u00f5turite v\u00f5i -kellade abil, mida m\u00fc\u00fcakse spordipoodides. On lihtsamaid ja keerukamaid seadmeid, kallimatel on peal isegi test, mis aitab \u00f5iget koormust m\u00e4\u00e4rata ning selle p\u00f5hjal treeninguprogrammi koostada.<\/p>\n Kuidas pulssi j\u00e4lgida?<\/strong><\/p>\n \u203a Polari ja Garmin pulsikellad<\/a><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"