Täpseima tulemuse annab pulsomeeter/pulsikell, mis saab oma signaalid keha külge kinnitatud andurilt.
Pulsomeetri puudumisel on lihtsaimaks meetodiks kui palpeerida oma kaela arterit. Pulss mõõdetakse ise ja lõpptulemus saadakse arvutuste teel kuid pole võrreldes esimese variandiga päris täpne, siiski annab see mingit aimu hetkeolukorrast.
Pulsi mõõtmisel aeroobsesessiooni (trenni) ajal, kiire ülevaate ja lihtsuse mõttes loetakse pulss ehk südame löökide arv 6 sekundi jooksul ja korrutatakse tulemus seejärel kümnega. Näiteks kui 6 sekundi jooksul lõi süda 12 korda, siis 60 sekundi jooksul oleks südame löögisagedus 12 x 10 = 120 lööki/minutis.
Sama võib teha ka näiteks kui loeme pulsi 10 sekundi jooksul ning korrutame 6 või 20 sekundi jooksul ja korrutame kolmega.
Olgugi, et selline meetod oma südame töö hindamiseks on kiire ja mugav, ei anna ta alati kõige adekvaatsemat tulemust. Hetkelise tulemuse saame küll adekvaatse, kuid juba järgmisel hetkel võib see olla muutunud. Olgu öeldud, et tulemus on seda adekvaatsem ja täpsem, mida pikamal ajaperioodil me oma südame tööd jälgida saame. Parim ja täpseim variant treeningu intensiivsuse reguleerimiseks oleks, kui meil on kasutada elektrooniline monitor, mis annab koguaeg reaalajas terve sessiooni vältel täpse ja adekvaatse südame löögisageduse.
Täpseima tulemuse saad kasutades pulsikella!
Seotud postitused:
› Pulss kõneleb tervisest
› Polari pulsikellad Spordihai e-poes
